onsdag 28 maj 2008

svenska fikan

Olen juba pikemalt mõelnud veidi kritiseerida rootsi kohvipause...lapsevanemate, kes on oma lastega kodus, omi, sest need on üks osa minu päevast. Kujuta ette pilti - lauale pannakse terve kook, külas on 3 täiskasvanut ja 6 last. Iga täiskasvanu võtab ühe tüki, rohkem pole ette nähtud. Kook seisab laual, tegelikult jookseb kõigil suu vett, aga rohkem ei võeta ka. Ma ei tea, mis suhtumine see on. Alguses oli võõrastav, nüüd olen harjunud. Lastele on alati teised maiustused - küpsised, riisikook (=riskaka) vms. Isegi kui täiskasvanud söövad küpsiseid on need teist marki. Aga lastel lubatakse näost sisse kühveldada ükskõik kui palju. Peaasi, et nad vait püsiks.
Eestis minu teada küll sellist suhtumist ei ole, et ei või võtta rohkem. Pigem just pakutakse, et võta veel ja nii.

Tundub, et minust räägitakse siin palju. On inimesi, kes on mind ainult näinud, aga teavad, et olen au pair jms. Täna oli selline juhtum. Oli suurem fika ja kohal olid vanemad, kellega olime varem ainult viisakusväljendeid vahetanud (lapsed käivad samas lasteaias). Just siis, kui ma arutlesin endamisi, kas nad teavad, et ma pole ema, pöördutakse nimeliselt minu poole (kuigi ma pole end tutvustanud). Ühesõnaga - teavad. Kust kuulsid, ei tea. Hirmutav.

Inga kommentarer: