Täna oli Elliot kodus. Oli pühapäeval nohus ja köhas ja siis otsustati, et jääb koju. Ega ma õnnest lakke ei hüpanud, aga mis teha. Lootsime, et olukord läheb teisipäevaks paremaks ja ta saab jälle lasteaeda minna. Aga kus siis sellega. Täna päeval oli ta nii enam-vähem, teha midagi eriti ei jaksanud, aga kõik oli kontrolli all. Õhtul oli siis rootsi keele kursus ja kui ma tagasi tulin, ootasid mind ainult negatiivsed uudised. Elliotil oli õhtul olnud 40-kraadine palavik ning oli oksendanud palju, nohust ja köhast rääkimata. Ja homme pean mina teda põetama + Esme. Kas siis üks vanematest ei võiks siis koju jääda oma haige lapse juurde? Vot sellest ma aru ei saa! Ja kuri olen ka. Vanemad küsisid küll, et kuidas tundub selline olukord. Mis ma ütlen siis, et jääge koju v? Õnneks on Vyv Falsterbos ning kui vaja saan talle helistada, aga ma eeldaks, et ta jääb vabatahtlikult koju Ellioti põetama, et ma saaks Esmega olla. Esmel on ju surmigav praeguses olukorras..
Hoidke mulle pöidlaid!
Prenumerera på:
Kommentarer till inlägget (Atom)
Inga kommentarer:
Skicka en kommentar